Plast on kõikjal meie ümber: pakendites, pudelites, nokaga joogitopsides, joogikõrtes ja toidukarpides. Mikroplasti on juba leitud veest, õhust, toidust ja inimkehast. Enamik inimesi teab, et plast on tõsine keskkonnaprobleem. Kui plast puutub kokku toidu ja joogiga, peetakse seda siiski sageli ohutuks – eriti juhul, kui tootel on märge „BPA-vaba“.

See märge tähendab aga ainult seda, et toode ei sisalda bisfenool A-d. See ei taga, et toode ei sisalda teisi bisfenoole ega keemilisi lisaaineid. Samuti ei taga see, et kasutamise ajal ei eraldu plastiosakesi. Teisisõnu ei tähenda BPA-vaba „plastivaba“ ega taga kogu toote ohutust.

Mis on plast?

Enamik plaste valmistatakse naftakeemia toorainest – samast fossiilsest toorainest, mida kasutatakse bensiini tootmiseks. Plasti ei saa kõigis kasutustingimustes pidada täielikult inertseks materjaliks. Kuumutamise, kriimustumise, närimise, kulumise või pikaajalise päikesevalguse käes viibimise tõttu võib mõnest plasttootest eralduda kemikaale ja plastiosakesi, mis võivad sattuda selles hoitavasse toitu või jooki. Seda on viimastel aastatel kinnitanud arvukad uuringud.

Mida BPA-vaba siis tähendab?

BPA ehk bisfenool A on kemikaal, mida kasutati pikka aega polükarbonaatplasti tootmisel, sealhulgas lutipudelites. Kui uuringud näitasid, et BPA võib mõjutada hormoonsüsteemi, tekitas selle võimalik mõju imikutele ja väikelastele erilist muret, sest nende organism läbib olulisi arenguetappe.

2010. aastal keelustas Kanada BPA-d sisaldavate polükarbonaadist lutipudelite tootmise, impordi, müügi ja reklaamimise. 2011. aastal keelustas ka Euroopa Liit BPA kasutamise polükarbonaadist lutipudelite tootmisel.

Tootjad kohanesid uute nõuetega kiiresti ning turule jõudis suur hulk märgistusega „BPA-vaba“ tooteid. BPA eemaldamine ei tähendanud aga alati kogu bisfenoolide rühma kadumist. Mõnes materjalis hakati selle asemel kasutama keemiliselt sarnaseid aineid, sealhulgas bisfenool S-i ehk BPS-i ja bisfenool F-i ehk BPF-i.

Seetõttu on oluline mõista järgmist: BPA-vaba tähendab ühe konkreetse aine puudumist. See ei tähenda, et toode oleks vaba plastist, teistest bisfenoolidest või muudest keemilistest koostisosadest.

BPA ajalugu näitab ka seda, et teaduslikud teadmised ja õigusaktid arenevad järk-järgult. Esmalt avaldatakse uued uurimistulemused, seejärel viiakse läbi riskihindamine ning lõpuks võidakse kehtestada piirangud. Ka pärast uue keelu vastuvõtmist antakse tootjatele tavaliselt üleminekuperiood, et nad saaksid oma tootmist kohandada.

Seetõttu ei tähenda toote vastavus kehtivatele nõuetele, et kõiki sarnaseid aineid oleks juba sama põhjalikult uuritud ja hinnatud. See on üks põhjus, miks Euroopa eksperdid rõhutavad üha sagedamini vajadust reguleerida ohtlikke bisfenoole rühmana, et üht probleemset ainet ei asendataks teise sarnaste omadustega ainega.

Mida ütlevad teadusuuringud BPA asendusainete kohta?

Pärast BPA kasutamise piiramist hakkasid mõned tootjad kasutama keemiliselt sarnaseid aineid, eelkõige BPS-i ja BPF-i.

Uuringud näitavad, et need ained võivad mõjutada hormoonsüsteemi talitlust. Teadusuuringutes on täheldatud östrogeenset, antiöstrogeenset, androgeenset ja antiandrogeenset toimet. See on oluline, sest hormoonid reguleerivad paljusid protsesse, sealhulgas kasvu, ainevahetust, reproduktiivset arengut, kilpnäärme talitlust ja aju arengut. Looteiga, imikuiga ja varane lapsepõlv on hormoonide regulatsiooni häirete suhtes eriti tundlikud perioodid.

Olemasolevate uuringute süstemaatiline ülevaade näitas, et BPS-il ja BPF-il võib olla hormonaalne aktiivsus ning BPA-ga sarnased hormoonsüsteemi häirivad omadused. Seetõttu seab olemasolev teaduslik tõendusmaterjal kahtluse alla oletuse, et materjal muutub automaatselt ohutumaks, kui BPA asendatakse struktuurilt sarnase bisfenooliga.

Seega ei peaks küsima üksnes „Kas toode sisaldab BPA-d?“, vaid ka „Millisest materjalist on valmistatud kogu toode ja milliseid aineid kasutatakse BPA asemel?“.

Miks domineerib plast endiselt pudelite ja toidunõude turul?

Plast on odav, kerge, hõlpsasti kättesaadav ja masstootmises praktiline. Seda saab vormida peaaegu igasuguseks ning seetõttu kasutatakse seda endiselt laialdaselt lutipudelites, nokaga joogitopsides, toidukarpides, joogikõrtes ja kaantes.

Plasti võib leiduda ka toodetes, mis esmapilgul tunduvad olevat valmistatud metallist või klaasist. Pudeli korpus võib olla roostevabast terasest või klaasist, kuid kaas, sisemine keermeosa, joogikõrs, ventiil või muud joogiga kokkupuutuvad osad võivad olla plastist.

Seetõttu on oluline hinnata kogu toodet, mitte ainult pudeli korpuse materjali või üht pakendil olevat märgistust.

Oluline on meeles pidada:

• PP ehk polüpropüleen, mida tähistatakse sageli ringlussevõtukoodiga 5, on plast;
• Tritan™ on plast;
• märge „BPA-vaba“ ei tähenda, et toode ei sisaldaks teisi bisfenoole ega muid keemilisi koostisosi;
• metallist või klaasist pudel ei taga, et selle teised joogiga kokkupuutuvad osad oleksid plastivabad;
• sõnad „keskkonnasõbralik“, „looduslik“ või „ohutu“ ei ütle iseenesest midagi kogu toote materjalikoostise kohta.

Kui eesmärk on tõepoolest vähendada joogi kokkupuudet plastiga, tuleb kontrollida kõigi osade materjale: pudelikorpust, kaant, keermeid, joogikõrt, ventiili ja tihendeid.

Kuidas reageerivad eksperdid uutele teadmistele?

Allpool on mõned näited sellest, kuidas Euroopa ja Norra eksperdid ning tervishoiuasutused reageerivad uutele uuringutele plasti ja plastiga seotud kemikaalide võimaliku mõju kohta inimesele.

2023. aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet EFSA järeldusele, et toidu kaudu saadav kokkupuude BPA-ga tekitab terviseprobleemide ohtu kõigis vanuserühmades. BPA lubatud päevast annust vähendati varasema ajutise väärtusega võrreldes 20 000 korda.

Selle teadusliku hinnangu põhjal võttis Euroopa Komisjon 2024. aasta detsembris vastu uue keelu, millega keelati BPA kasutamine enamikus toidu ja joogiga kokkupuutuvates materjalides. Määrus jõustus 2025. aasta jaanuaris ning peamine 18-kuuline üleminekuperiood lõppes 2026. aasta juulis.

2023. aastal avaldas Euroopa Keskkonnaamet uuringu tulemused, milles osales 2 756 täiskasvanut 11 Euroopa riigist. BPA-d leiti 92% osalejate uriinist. Samuti ületas BPA sisaldus 92% osalejatest uue tervisepõhise suunisväärtuse. Amet jõudis järeldusele, et Euroopa elanike kokkupuude BPA-ga on liiga suur ja kujutab endast võimalikku terviseriski.

Norra Rahvatervise Instituut rõhutab, et lapsed saavad ühe kilogrammi kehakaalu kohta tavaliselt rohkem saasteaineid kui täiskasvanud. Norra tarbijanõukogu soovitab mitte kasutada polükarbonaadist plastnõusid mikrolaineahjus ning võimaluse korral eelistada klaasist, portselanist või roostevabast terasest nõusid – eriti kuuma toidu ja joogi puhul.

Teadlased on pööranud erilist tähelepanu lutipudelitele. 2020. aastal leidsid Dublini Trinity College’i teadlased, et polüpropüleenist lutipudelitest võib steriliseerimise ja piimasegu valmistamise ajal eralduda miljoneid mikroplastiosakesi. Katsetes eraldus kuni 16,2 miljonit osakest liitri kohta. Imiku hinnanguline kokkupuude varieerus piirkonniti 14 600 osakesest 4,55 miljoni osakeseni päevas. Teadlased leidsid ka, et kõrgem temperatuur suurendas oluliselt eralduva mikroplasti hulka.

Need näited näitavad, et materjali teaduslik hindamine ei lõpe selle turule lubamisega. Uute uurimistulemuste ilmumisel vaadatakse kokkupuute piirväärtused uuesti läbi, piiranguid laiendatakse ja tarbijatele antavaid soovitusi muudetakse.

Miks räägime eelkõige lastest?

Lapsed ei ole lihtsalt „väikesed täiskasvanud“. Võrreldes oma kehakaaluga söövad ja joovad nad rohkem ning hingavad sisse rohkem õhku kui täiskasvanud. Väikelapsed panevad sageli ka käsi ja erinevaid esemeid suhu, mis loob kemikaalidega kokkupuuteks täiendavaid võimalusi.

Samal ajal on nende organism intensiivses arengufaasis. Närvisüsteem, immuunsüsteem, hormoonsüsteem ja reproduktiivsüsteem läbivad olulisi arenguetappe. Seetõttu pööravad teadlased ja tervishoiuasutused erilist tähelepanu võimalikule kokkupuutele hormoonsüsteemi häirivate ainete ning teiste kemikaalidega imiku- ja lapseeas.

Kui laps kasutab sama pudelit iga päev ja mõnikord mitu aastat järjest, on mõistlik vähendada tarbetut kokkupuudet plastiga seal, kus on olemas alternatiivid.

Teadlik valik ühe märgistuse usaldamise asemel

Teaduslikud teadmised BPA, selle asendusainete ja mikroplasti kohta arenevad pidevalt. Koos nendega muutuvad ka kokkupuute piirväärtused, ekspertide soovitused ja õigusaktid.

Üks on siiski juba selge: märge „BPA-vaba“ ei anna täielikku teavet toote materjalide kohta.

Kui eesmärk on võimalikult palju vähendada plasti kokkupuudet lapse toidu ja joogiga, tasub valida pudelid ja nõud, mille kõik sisuga kokkupuutuvad osad on valmistatud alternatiivsetest materjalidest, näiteks roostevabast terasest, klaasist ja toiduga kokkupuutumiseks sobivast silikoonist.

Oluline on vaadata mitte ainult pakendi esiküljel olevat silmatorkavat märgistust, vaid ka seda, millest kogu toode tegelikult valmistatud on.

See on lihtne igapäevane valik. Kui laps kasutab sama pudelit iga päev, aitavad sellised otsused järjepidevalt vähendada tarbetut kokkupuudet plastiga.

Artiklis kasutatud allikad:

• Euroopa Liit — EUR-Lex: komisjoni direktiiv 2011/8/EL BPA kasutamise kohta plastist lutipudelites
• Health Canada — Bisfenool A: polükarbonaadist lutipudeleid puudutavad meetmed
• Rochester ja Bolden — Bisfenoolid S ja F: BPA asendusainete hormonaalse aktiivsuse süstemaatiline ülevaade ja võrdlus
• Euroopa Toiduohutusamet, EFSA — Toidus sisalduv bisfenool A kujutab endast terviseriski
• Euroopa Keskkonnaamet, EEA — Inimeste kokkupuude bisfenool A-ga Euroopas
• Euroopa Komisjon — Komisjon keelustas bisfenool A kasutamise toiduga kokkupuutuvates materjalides
• Euroopa Liit — EUR-Lex: komisjoni määrus (EL) 2024/3190 BPA ja teiste bisfenoolide kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides
• Norra Rahvatervise Instituut, FHI — Bisfenool A (BPA) ja terviserisk
• Norra Rahvatervise Instituut, FHI — Keskkonnamürgid ja tervis Norras: laste kokkupuude on suurem
• Norra tarbijanõukogu — Kuidas vältida igapäevaelus soovimatuid kemikaale
• Li jt, Trinity College Dublin — Mikroplasti eraldumine polüpropüleenist lutipudelite lagunemisel imiku piimasegu valmistamise ajal, Nature Food
• Euroopa Keskkonnaamet, EEA — Plast: mõju inimeste tervisele ja kokkupuude mikroplastiga

• Maailma Terviseorganisatsioon, WHO — Kokkupuude nano- ja mikroplastiosakestega toidu ja sissehingamise kaudu ning võimalik mõju inimese tervisele